aga mina andsin eile 450 ml ja veel natuke peale endast ära. igaüks peaks seda mingi hetk tegema. selline mõnus tunne jääb kuidagi. hea inimese tunne.
ja arvake kas ma olen nüüd jällekord tööl või olen hoopis tööl??? õige! TÖÖL olen. oh joy...

ja veel natuke toredaid uudiseid. võinoh, kellele toredaid, kellele mitteniitoredaid.
lennukas läksid psühhotestid edukalt. oma erialal olen praegu 6. suht paljud langesid ikka isiksuse testiga ära. reedel siis vestlusele ja mingipäev kõige ärevusttekitavam arstlik kontroll ka. mitte et ma arsti kardaks, aga neid tulemusi ikka. palun tehke nii et kõik oleks täiestitäiesti korras! ei oleks mingeid valesid ajukoorevoolusid ja muud sellist mis halbu tulemusi toob...

ja lepime kokku et kui ma koju hakkan minema siis vihma enam ei saja. eksole ju?
votnii. kõik tänaseks.

töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö

Hulluks võib minna...

Zzzz...

tänane ei tõota head.
olen maganud kaks ja pool tundi ja nüüd üksteist tundi tööl. jutti.
need some sleep...



i'll be back...

argh

***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************

kõik ropud sõnad, mida ma tean ja huvitav küll, kelle kohta need käivad...

uhhuu

teretere. janne tuli.
mõtlesin et kirjutaks siia midagi ka väheke aga mõtteid pole eriti niiet tuleb miskit leiutada.
üldiselt on olukord päris rahulik ja rõõmus :)
kuigi noh, viimasel ajal raban tööl nagu hobune. ikka väga palju. tiina jäi meil haigeks ja nüüd on kõigil vaja teda asendada. õnneks on ta järmisel nädalal tagasi.
hiljemalt teisipäeval kell 13 tulevad lennuka esimesed tulemused. okou. punktide osa pärast ma nii palju ei muretsegi, kuid sobiv/mittesobiv osa on see mis võib kogu asjale kriipsu tõmmata. lihtsalt tuleb oodata ja loota veel mõned päevad.
mis veel. on juhtunud ka muud head.
vot.

hopplaa..
suvi läheb ja läheb ja varsti ongi juba otsa saanud.
aga ei saa kurta. on olnud nii häid kui väga halbu päevu. tehtud on vigu ja vaadatud kuidas teised vigu teevad. on naerdud ja nutetud. lohutatud ja vajatud lohutust. on tehtud tööd ja on puhatud.
on juhtunud igasugu huvitavat ja mõtlemisainet andvat.
nii ongi.

mina olen. või ei teagi enam kas see on mina. mina muutub. ma ei tunne ennast enam kohati äragi. vahel nagu tahaks olla see kes ma olin aasta tagasi. aga kas see muudaks praegust olukorda? ei tea. olen nagu tuimus, mis ei tea kas olla kurb või mitte. kas nutta ja kurvastada või seda mitte teha. ei tea enam midagi. mitte midagi. ei tea kuidas käituda, ei tea mida öelda või teha. tahaks olla väike laps lihtsa eluga, aga praeguse tarkusega. siis saaks muuta paljugi. aga kas tõesti on vaja muuta? võibolla on kõigel oma väga tähtis roll mängida tulevikus? võibolla see kõik toobki lõppude lõpuks kasu? ise ma ei tahaks seda küll üldse uskuda, kuid seda korrutatakse. korrutatakse veel ja veel. et see on minu enda huvides. kuidas see saab nii olla, kui see nii meeletult rõhub igast nurgast minu sisse. ma ei mõista. lihtsalt ei mõista. tahaks vahetada mõtted ja tunded. võibolla siis mõistaks. mõlemad mõistaks. aga võibolla jälle mitte.
elu ongi üks suur võibolla. mitte kunagi ei saa milleski kindel olla. ühel hetkel on elu peaaegu suurepärane ning järgmisel puruneb see tuhandeks killuks. kui üks kild kaob, siis tervikut tagasi saada on võimatu. see ei saa kunagi päriselt selliseks nagu oli. mitte kunagi.