sa

vaevab selline sügavus. mõtlemisega võib ennast päris hulluks ajada. aina mõtle "mis siis kui..." ning lõpuks on kõik ainult selline kohutav virrvarr.

tegelikult on mul hea meel, et viimasel ajal, eriti viimastel päevadel, oled just sina mulle nii heaks saanud. kohtume praktiliselt iga päev ning vahel räägime vaid argipäeva tühjast-tähjast, kuid seegi on kohati eluliselt vajalik. nii hea on oma vaeva jagada. mitte otseselt, aga lihtsalt sinuga rääkimine paneb muresid unustama ning puhub nad viivuks minema kui tuul sügisesi lehti.sa oled lihtsalt sina. sina ning su mõtted ja arvamused. sa oskad alati öelda õigeid asju. isegi siis, kui neis ei juhtugi olema mingit sügavamat mõtet.
aga ma olen õnnelik, et sa oled minuga just selline nagu oled. enamasti ei salli sa neid, keda minagi. tolerantsus minus kaob vaid äärmisel juhul,nii on ka sinuga. siiski pole sa kunagi kuri isegi nende peale.
ma pole kunagi sind kurajana näinud. vähemalt minuga mitte. minuga naerad sa alati. või muigad oma mõnusat muiet, mida mina jään sinust alati naeratusega mäletama.

sina. lihtsalt sina.
tahtsin, et teaksid, kui vajalik sa mulle oled.