halloo!
täna oli siis esimene täispikk tööpäev. 12-20. õhtul mõtlesin, et kuidas ma küll hommikul üles saan. panin 10:30 kella tirisema, aga bioloogiline kell ärkas juba 9:15. tore. terve hommiku sis niisama tegutsesin ja kella vaadates oli nagu iiiiiks. juba 11:15. sis ma pidin peaaegu, et pükstest välja hüppama, et õigeks ajaks jõuda ja jõudsin ikka 15 mintsa varem.
muidu oli tööpäev nagu iga teine. imelik oli see, et nädalavahetuse kohta oli niii vähe rahvast.
nüüd kõige lahedama/jubedama asja juurde. räägime sis mina, Janika ja Kaire seal juttu (mina seljaga ukse poole) kui järsku nemad vaatavad ukse poole. ma sis nagu et mis värk on. pööran sis ümber ja vastu vahib Riin :D ma pidin peaaegu et südameatakki saama. ma pole nagu mingi 100 aastat niiiimoodi ehmatanud. süda tagus täiega mingi 10 mintsa veel pärast. igatahes..lõpuks tuli Riinu ema kah ja nad ostsid mult hambaharja :P pärast läksime sis koos minu lõunapausi pidama ja sööma :)
terve tööpäeva unistasin sellest, et saaks koju voodisse teki alla telkut vaatama ja kui see nüüd käes on sis tahaks jälle mindagi asjalikku teha. see on vist siiski tõsi, et ma päris normaalne pole. aga noh...mis teha. ega mina süüdi pole, et ma selliseks sündisin :)

KG Janne